Aasta Ettevõtja Indrek Sepp: Võidusõit on ettevõtlusest raskem!

Mitmeid Eesti, Soome ja Balti meistritiitleid autoringrajal võitnud Indrek Sepp sai novembris juurde veel ühe väärika tiitli. See aga ei tulnud autospordis, vaid hoopis ettevõtlusvaldkonnas.Ruudulipp.ee esitas sel puhul Sepale küsimusi nii autospordi kui ettevõtluse valdkonnas.

Ernst & Young`i korraldatud konkursi Entrepreneur of the Year (EOY) 2009 tiitli sai Indrek Sepp, Pristise omanik ning Nõukogu esimees, kes sõidab maikuus Eestit esindama Monte Carlos toimuvale rahvusvahelisele EOY konkursile. EOY konkursi patrooniks on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Indrek leidis oma tihedas graafikus pisut aega, et vastata ruudulipp.ee küsimustele.

K: Kuhu seaksid Aasta ärimehe tiitli teiste Sinu poolt võidetud võidusõidu tiitlite rivis? Kas neid tiitleid saab võrrelda?

V: Kui võrrelda tiitleid, siis esmalt peab ütlema et hobiga saavutatud tiitlil on oma väärtus ja ettevõtlusega saavutatul on teine väärtus. See tähendab et igapäevane raske töö selleks, et luua töökohti, positsiooni turul ja teenida kasumit on midagi sellist, mis on minu põhiülesanne. Väga liigutav kui keegi seda väärtustab ja läbi selle annab kogu Pristise meeskonnale kvaliteedimärgi. Võidusõiduga saavutatud tiitlitel on ikkagi sotsiaalne mõõde mida rahas ei mõõda ja neid saavutusi tulebki käsitleda kui hobitegevust. Võin võrdluseks tuua, et võidusõitu paigutatud rahalisi vahendeid võiks ehk hinnata kortermaja terve püstakuga, aga kui see ainult püstak kortereid olekski............

K: Milliseid paralleele saab tõmmata võidusõidu ja äri vahel? On edukuse alused mõlemal alal sarnased?

V: Võib küll tõmmata sarnaseid jooni, kuid olen sporti ja võidusõitu hinnanud äritegevusest raskemaks. Miks? Lisaks võidutahtele tuleb spordis mängu ka sportlik emotsioon. Sul võib olla eeskujulik tehnika, piisavalt head insenerid aga sellest hoolimata sa ei võida, vaid kogud punkte et hooaja lõpus olla esimeste seas. See aga ei taga veel võitu. See võidu tahe ja klapp kogu meeskonnaga peab saavutama sellise hingelise seisundi, kus kõik osapooled annavad 110%! Ehk kõik peab klappima koos õnnega.

K: Kus Sa oma elus rohkem riske oled võtnud, äris või autospordis?

V: Ettevõtluses on risk kirg, olen võtnud seda piisavalt ja vahest rohkemgi kui vaja. Vahest ehk on olnud kogemustest puudus või ei ole suures õhinas oma ärinõustajaid kuulanud, kuid enamuses on riski võtmine õnnestunud. Võidusõidus ei ole ma kunagi ülemäärast riski võtnud. Kui sinu keha tunnetab 200 tunnikiirusel kurvis nelja rattaga slikkides et asi on õieti, siis pole see tunne mind petnud. Kui midagi on korrast ära, siis tulen pigem boksi ja kontrollin tehnika üle ja teen seades muudatused ja proovin uuesti.

K: Millised on Sinu järgmised eesmärgid ja sihid ettevõtluses?

V: Eesmärgid ettevõtluses peavad olema ajaga ja ümbritsevaga korrelatsioonis ja usun et tänases ettevõtluskeskkonnas saavutame Pristisega lähiaastatel tugeva teise positsiooni turvaturul. Olla pingutav teine, kes muuhulgas ka suudab stabiilselt kasvada võiks olla realistlik Baltikumi turu eesmärk.

K: Kui palju Sa hetkel jälgid koduses ringrajaelus toimuvat? Ja millise mulje see jätab?

V: Olen jälginud Urmas Kitsingu saavutusi, suhtlen tihedalt sõbra Toomas Lambiniga, aga väga põhjalikult pole kahjuks aega süveneda. Loodan et noortest kardi-ja vormelipilootidest tuleb mantlipärijaid!

K: Mida soovitaksid noorele autospordihuvilisele, kes tunneb huvi just autoringraja vastu? Kust alustada?

V: Et täna alustada, selleks on ju mitmeid võimalusi läbi sarjade kus ei pea olema miljonit. Kui seal edu saavutada, siis ei pääse mööda sponsoritoest, mille realiseerimiseks on vaja paras annust visadust ja oskust. See oskus sünnib ikka ise tööd tehes ja toetajatega järjepidevas suhtlemises. Eks see ole raske aga möödapääsmatu.

K: Mida soovitaksid inimesele, kes kavatseb tänasel päeval alustada ettevõtjana?

V: Teha midagi väga hästi, koolitada ennast ja elada nö. „mugavustsoonist“ väljaspool. Teha, teha ja teha, siis tuleb ka tulemus. Loomulikult peab olema oma idee ja innustuvus ja usk sellesse aga samas ei pea olema idee raketiteadus vaid võib olla üsna tavaline toode või teenus. Küsimus on selle esitamise ja osutamise viisis.

K: Ma siiralt loodan, et Sa oma võidusõitja karjääri lõpetanud pole, millal saame Sind taas stardis näha?

V: Ära iial ütle iial! Ma loodan ikka ise sama!

K: Ja lõpetuseks, kas Sinu perest võib sirguda veel üks võidusõitja?

V: Ütleme nii, et kätt ette ei paneks, ilmselt võimaldaksin keskmisest rohkem sellel teemal edasi areneda aga põhieesmärk peaks ikka kool ja enda tulevikus elatamise oskus olema. Samas üks ei välista ju teist.